Hobused

Ökoküla meeleolu poolelt on kindlasti töö ja toimetamine hobustega üks toredamaid tegevusi. Samas ka praktilisemaid.

Kui mõelda sellele, et oleme maastikukaitsealal, siis on ju igati mõistetav, et hobustega askeldamine on keskkonnasõbralikumaid tegevusi. Eriti kui oma igapäevatoimetustes natukegi saame asendada traktoreid, autosid, ATV-d.

Lisaks hobustega töötamisel hoiame alles põlvkondade mälu. Peame kahjuks endale aru andma, et 99% Eestimaa inimesi ei oska täna hobusega midagi peale hakata.

Ilmselt ei suuda vahet teha täkul ja märal,saati siis veel hobuste rakendamisest, nende juhtimisest jm. rääkida.

Samas ei ole meil täna veel ka mõtet loosungit püstitada – “kõik tööd hobustega”- seda me lihtsalt ei suuda.

Küll aga vähehaaval erinevaid toimetamisi siiski proovida. Praeguseks oleme saanud kaks hobust (eesti raskeveohobune Kemmi ja eesti tõugu Rilla)  treenitud nii kaugele, et saab nad juba riistade ette rakendada.  2011 aasta suvel niitime ja riisusime Rillaga heina ja sügisel alustasime mõlema hobusega metsast küttepuude väljavedu.

Teine eesti raskeveohobune hobune ruun nimega Vermut on 2011 aasta sügisese seisuga veel treenimisel.

Kuna Parmu ökoküla majanduslik pool on sõltuvuses lihaveisekasvatusest, siis mitmed tööd mida saaks veiste juures hobustega teha.

1. Karjaaedasid on kogupikkusega ca 50 km.Neid oleks vaja vähemalt ülepäeviti läbi sõita ja kontrollida, samas ka kari üle vaadata. Täna kuluv bensiin ATV-le on ca 40 liitrit nädalas!!! Ratsa on niisuguse töö tegemine mitte ainult mõeldav, vaid ka effektiivsem. Seda eriti kevad-sügisel, kui maad väga vesised on, või suurvee järgsel perioodil. Isegi ATV sõkub väga märgatavad jäljed heinamaadele. Hobusega sulandutakse veisekarja väga loomulikult ja nendega on lehmade ülevaatus palju tõhusam.

2. Ilmselt võiks hakata proovima ka vasikate püüdmist lassoga hobuse seljas.

Väga vajalik tegevus, sest PRIA nõuete järgi peavad kõik loomad kõrvamärkidega tähistatud olema. Vasikate püüdmine aga karjamaal on ütlemata aeganõudev ja tihti ka lootusetu tegevus. Loomulikult ei jõua üks inimene kogu seda matka üksi teha.

3. Kindlasti on mõeldav hobustega heinapallide talvine ettevedu veistele. Mitmetele karjadele, kes ka talvituvad karjamaal, tuleb heina ette tuua, aga traktori puhul on jällegi probleemiks heinamaade tallamine. On niisuguseid perioode, et traktoriga liikudes igal juhul järgnevad sügavad rööpad. Luhtadest läbi sõites need kohad ei tasandu kunagi.

4. Tegelikult tasub mõelda ka väiksemas mahus looduslike heinamaade niitmisele ja koristamisele hobustega. Ilmselt keerulisem ja ka suuremaid oskusi vajav on niitmisetöö. Loorehaga heina riisumisega saavad ilmselt kõik hakkama. Hobustega heinategemisel on ilmselt heinasaak 20-25 % kõrgem mainatega koristatuga võrreldes,sest hobuniidukiga saab niita palju madalamalt ja hobustega saab liikuda põõsatele palju lähemale kui suure traktoriga (traktori pikkus koos niidukiga on 15m!).

5. Talvisel ajal saab hobustega väga edukalt tegelda küttepuude veoga.

Ilmselt võiks tuleviku külas olla nii traavlitüübilisi kui ka raskeveo hobuseid.

Hobustega tegelemiseks on aga vaja inimesi. Erinevalt masinast ei saa hobuseid süütevõtmest käima keerata vaid nendega on vaja tegeleda. Sööta, õpetada, harjutada, neid hooldada ja kõike seda peaks tegema rahulikult, kiirustamata. Lihtsalt nendega koos olla. Seega mitte lihtsalt inimesi, vaid “hobuseinimesi”.

Alates 2011. aasta kevadest on meil ka hobustega tegemised kenasti kirjas. Väike kronoloogiline ülevaade hobuste arengust ja ka meie endi arengust hobustega toimetamisel – KRONOLOOGIA

 

SõnnikuveduJa laotamineVedrutamasHarkadragaHarkadraga1

6 Responses to Hobused

  1. Martin says:

    Kaaslaseid on siin kandis palju. Tuleb lihtsalt ära kodustada 😉

  2. Monza says:

    Ehhei,metsarahvas.. igatsen sinna tagasi.. ja kui nüüd üle hulga aja teie lehe taas leidsin siis seda enam.. olete nii tublid seal jne. kahju, et mul pole kaaslast kellega seal elada- toimetada-olla.. Tunja, Saara jne endine omanik.

  3. Martin says:

    Seda on hea kuulda, et Eestimaal on veel hobuseentusiaste. Meil oleks kindlasti kasulik üksteisega kontakti hoida ja infot jagada. Nii saaks asju efektiivsemalt teha 🙂

  4. Koit Pärn says:

    Väga lahe! Olen ise kavandamas hobuste uuesti kasutuselevõttu oma kodutalus Ida-Virumaal, kus kasvatame veiseid, teravilja ja muid asju vähemal määral. Olen mõelnud tulevikus hakata hobustega suuremahuliselt põldu harima, umbes nii 100-150 hektarit.

    Selge on see, et see ei ole ühe mehe töö, loodan samuti oma talu ümber koondada inimesi, kes saaksid selles ettevõtmises osalised olla (rohelise mõtteviisiga inimesed)
    Ameerika ühendriikides on ka päris suuri talusid, kus haritakse ainult hobustega 150 hektarit maad. Olen juba otsinud neti kaudu ülesse ettevõtted, mis valmistavad hobuste jõul töötavaid põlluharimisriistu, sõnnikulaotoreid jms. Nii et tehniliselt on võimalik, kuid selleks tuleb natuke investeerida. Ma plaanin investeerida hobustesse ja hobujõul töötavasse tehnikasse teravilja ja lihaveiste, piima, kartuli ja muude mu talus toodetavate toiduainete müügist. Samuti on plaan hakata tegelema hobuste kasvatamise ja väljaõppega. Hobusekasvatus on ka asi, mida praegu õpin, (olen lõpetamas Türi Tehnikumi, ehk Järvamaa Kutsehariduskeskust)

  5. Martin says:

    Alati on võimalik meiega ühendust võtta ja külla tulla uudistama. Kindlasti leiame külalistele öömaja ja saame kaasata neid meie igapäevastesse tegemistesse. Ja kui meeldib, siis võib ju pikemaks ajaks jääda 😉

  6. Kati Tammemäe says:

    Olen väga üllatunud,et ökokülas nii palju huvitavat toimub! Eriti hobustega seonduv.Tekib soov ka tegelikkuses osa saada üritustest, mis plaanis.
    Jõudu ja edu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.