Meist

Tuhandeid aastaid on elatud viisil, mis kindlustab kõigi eluvormide heaolu määramata ajaks, lihtsalt Läänemaades on need traditsioonid hävinud.kontseptsioon

Ökoküla sobilikkuse uuring Natura alale (2007)

Algidee (2005)

Eluks vajalikud tööd ja lõbud Parmu ökokülas (nimi on läbi vaieldud) teostatakse ilma fossiilset energiat kasutamata. Võimalikult suur naturaalmajanduse osa. Suhtluskeeleks võiks olla „võro kiil“. Elus ei pea olema väga palju asju. Kiiret pole kuhugi.

Kehaliselt heas vormis hoiame ennast füüsilise tööga ja vaimu teritame“ looduse sisse minekuga“. Tahame jõuda tõelise looduseringkäigu ja erinevate ökosüsteemide tunnetuseni.

Asukoht

Parmu ökoküla asub Valgamaal Taheva vallas, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla ja Tõrvasõ külade piires. Küla piiriks põhja poolt on Mustjõgi, lõunast Lätimaa, läänest Koiva jõgi ja idast Võru maakonna piir. Küla territooriumi läbib põhja- lõunasuunaline tee Koivalinnast (Läti) Tahevasse üle Mustajõe silla. Lääne- ida suunaline tee läbi küla läheb riigimetsas ja jõuab Võru maakonda Tõrvasõl. Teisi võimalikke liikumissuundi  ja ühendusteist teiste asumitega pole. Lätimaa poolt küljest on piiril soo või põlismets.

Küla on linnulennult idast- läände ca 10 km ja põhjast lõunasse 1-2 km.

Maade kirjeldus

Küla territoorium on ca 2500 ha, millest RMK le kuuluv riigimets on 1778 ha. Ülejäänud jätkuvalt riigi omanduses olev maa ja eraomanduses olev maa on Natura alal (Koiva- Mustjõe luht). Eraomandusaes olevast maast ca 150 ha moodustab mets. Ülejäänud ca 520 ha maad on kas looduslikud niidud, luhad, puisniidud või soostunud alad, mis hetkel on peaaegu 100% OÜ Koivakonnu omanduses või talle ajutiselt kasutada antud lihaveiste kasvatamiseks.

Tegevused

  •  ÖKOKÜLAS

Ökokülas elavad ja toimetavad rohelise mõtteviisiga inimesed, kes oma tööde juures seavad esmaseks eesmärgiks loodussõbraliku eksisteerimise. Töö juures arvestatakse rahvuslikke kogemusi ja kultuuri. Kogu töö püütakse teha „kondiauru“jõul. Mis ei tähenda seda, et ei kasutata kaasaegseid tööriistu ja tehnoloogiaid. Külas liigutakse kas jalgsi, jalgratta, paadi, suuskade või hobustega. Kasutatakse kaasaegseid side ja kommunikatsioonivahendeid. Nende käivitamiseks vajalik energia tuleb saada tulevikus päikese, tuule, vee vm. alternatiivsel viisil.

  • Planeeritud ja juba tehtavad põhitegevused

1. Lihaveise kasvatus. Lihaveise kasvatus nõuab suhteliselt väikeses mahus tööjõudu, eriti kui loomi kasvatada ekstensiivselt. Küla piires oleks võimalik vaid kuiva heina varumine. Hobuniidumasinatega heina niitmine ei ole väga ammune kogemus. Selle territooriumil mahedalt kasvatatavate loomade üldarvuks saaks olla kuni 400 looma. Võimalusel võidakse väljaspool küla teha loomadele ka silo, (vajadus silo järgi kaob, kui loomade nuumamisega ei tegelda kohapeal), mis siis lihtsalt hobustega loomadele ette veetakse. Veistest suur osa plaanitakse kasutada kas oma toiduks või toimub kaupade naturaalvahetus.

2. Metsaraie ja hooldustööd ja metsa väljavedu küla piirest. Suur ja põline metsamassiiv on viimaste aastakümnete jooksul lageraietena läbiraiutud ja enamuses ka kultuuristatud. Lähema 40-50 aasta jooksul ei ole ilmselt vajadust suuremahuliste raiete järele. Seega on vajalikud hooldus- ja sanitaarraied ka ilma mehhanismideta suhteliselt kergesti teostatavad ja võimalik materjal ka hobutranspordiga metsast välja veetav. Metskonna andmetel on aastane raiemaht riigimetsast ca 5000 tm, nii et seda käsitsi ära teha on ropult suur ja peaaegu teostamatu ülesanne. Siin peaks tekkima kokkulepe, missuguses mahus tegeleb metskond ja siis loomulikult neile vastuvõetava tehnikaga ja missuguses mahus saab hakkama ökoküla. Metsaraiete raskuskese võiks kanduda Tõrvasõle.

3. Vajaliku toidu muretsemine. Võimalikult suur osa toidust püütakse saada kohapeal. Looma- ja ulukiliha. Seened, marjad. Juur-ja puuvili. Munad ja sealiha. Kala. Mesi. Piim ja piimasaadused. Oma küla toitmiseks taastatakse järk järgult väikseid põllulappe.

4. Ravimtaimede ja toidulisandite kogumine.

5. Hobuste hooldamine (Eesti maatõugu ja Tori veohobused). Hobuste koolitus tööhobusteks ja ka vastav tallimeeste koolitus.

6. Mesila. Mesila keskuseks võiks muutuda Parmu metsavahi koha ümbrus.

7. Looduskoolitus. Suurem osa ajutise iseloomuga tööjõust värvatakse koolituse sildi all. Annab ka suure osa ökoküla sissetulekust.

  • Ühekordse iseloomuga tegevused

1. Elamute püstitamine ja abihoonete, kaevude, paatide jne ehitus ja remont.

Eluasemed püstitatakse enam-vähem endiste talude kohale (tegelikult ka sisuliselt ainukesed võimalused, kuna enamik küla maast on ajutiselt suurvee all). Kas aastaringselt kasutatavad või kergemad ainult suveperioodiks. Kasutatakse sahtkaevusid. Kuivkäimlad. Ahiküttel. Lisaks võidaks monteerida väikseid tuulegeneraatoreid või päikesepatareisid väikeses mahus elektri saamiseks (sidevahenditele, valguseks).

Eluasemed: 1) Püsielamud: a. põhkelamu kaetud savikrohviga b. palkelamu 2) Suveperioodi elamud: a. püstkojad b. mökid. Parve ehitus Mustjõele Hargla alla. Talli ehitus Karjamõisasse.

2. Tööriistade valmistamine, parandamine. Hobuste rautamine

3. Kraavide kaevamine ja puhastamine. Kraave kaevatakse ja puhastatakse käsitsi.

4. Vaba aja sisustamiseks erinevate ürituste korraldamine.

5. Jahi pidamine (tulirelvi ei kasutata).

See idee on algul ilmselt väga võõras ja kohalikele jahimeestele sisuliselt vastuvõetamatu. Ka meie jahiseadusele. Jahi pidamine on ilmselt kullaltki oluline tegevus. Sportvibu ja amb. Püünisaugud metsseale. Silmused jänestele.

6. Puskari ajamine. Lähiaastatel on oodata kohaliku alkoholi tootmise lubamist sarnaselt teistele EL riikidele.

  • MÕJUSFÄÄRIS

Mõjusfääris olevaks piirkonnaks on ilmselt ülejäänud Tsirgumäe küla koos oma sanatooriumikompleksiga.Põllumajndus on mahepõllundus. Ka mõjusfääris püütakse võimalikult jälgida „rohelist „mõtteviisi“, kuid väga suurte mööndustega. Loomulikult kasutatakse edasi elektrit ja liigub auto ja mototransport. Ilmselt paljud ökokülas nii ajutiselt kui ka põhikohaga töötavad inimesed (kes ei taha muutuda täielikuks „aborigeeniks“) ööbivad Sanatooriumis. Lihaveiste söötmiseks vajalik silo toodetakse Tsirgumäe külas. Kui õnnestub taastada vana tuuleveski, siis ka jahu jahvatamine. Hobusetallid põhiosas.

Võiks taastada tellisetehase ja kindlasti arhidektuuri kaitse all oleva jääkeldri.

Tõenäoliselt peab osa oma rahva toiduks vajaliku kasvatama väljaspool küla, kuna seal pole lihtsalt piisavalt põllumajandusmaad.

Külaelanikud

Võimalikeks külaelanikeks võiksid on kõik rohelise mõtteviisiga ja aktiivset puhkust otsivad inimesed nii Eestist kui ka välismaalt. Külas töötavaid „puhkajaid“ juhendavad väga kõrge kvalifikatsiooniga eestöölised (keeleoskus, rahvuslike traditsioonide tundmine, ammuunustatud töövõtete tundmine).

Küla tegutseb hajakülana. Võimalikud eluhooned püstitatakse endiste mõisaaegsete või popsitalude kohtadesse. Ca kümmekond endist aset on veel looduses tajutavad.

Peaks eeldama, et ka aktiivset puhkust soovivad ajutiselt tööl olevad külalised oleksid paigal vähemalt kuu. Vastasel juhul ei suuda nad vajalikke töövõtteid omandada ja nende juhendamine läheb väga kulukaks. Ilmselt oleksid väga aktiivse töö perioodid juuli august (heinakuud) ja talvel kui on suuremad metsahooldusajad (Okt-märts).

Nendel aegadel võiks kohal olla kuni 50 inimest. Muul ajal ilmselt piisab 15-20 inimesest.

Vajalikud kokkulepped ja korraldused, piirangud

1. Pikaajaline kokkulepe RMK-ga Riigimetsa hooldustööde osas.

2. Jahipidamisel hakata kasutama vanu traditsioonilisi jahipidamise viise. Sportvibu ja ammu, lõksude, püüniste, koertega jahi jm. kasutusload.

3. Liikumiskeeld külas mootorsõidukitega v.a. erandjuhud (tulekahjud, erakorralised metsatööd (tuulemurrud vms), sõda, kiirabi, kinnistuomanike vajadused. Algusaastatel osaline söödavarumine ja loomade hooldus.

4. Hoonete ja ehitiste püstitamine Natura alale

5. Lihaveiste tapmine kohapeal oma tarbeks.

6. Kokkulepped kinnistuomanikega maa ostueesõiguse kasutamise kohta.

7. Kokkulepped eraomanduses olevatest metsadest võimaliku metsamaterjali ülestöötamise ja väljaveo kohta

8. Töökaitse poolt kinnitatud tööjuhendid (niisuguseid kindlasti standardis enam olemas ei ole).

9. Tervisekaitse load.

Vajalikud ressursid

  • MATERIAALSED

1. Töövahendid

Töövahendid on lihtsamad ja kergesti omandatavad (kirved, saed, labidad) ja keerukamad. Keerukamate vahendite juures on probleemiks see, et isegi raha olemasolul on nende soetamine päris raske. Näit. hobuniidumasinad. Ilma nendeta on aga väga keeruline tootmise põhialuseid paika panna.

2. Loomad

Olemasolev veisekari peaks ise paljunema ja selleks ajaks kui küla hoo sisse saab, peaks karja opt. Suurus olema juba käes.

Aga külas peaks olema ca 20 hobust. Kui plaanitakse naturaalmajapidamist harrastada peab olema ka mingis mahus lehmi (3-5), lambaid, kodulinde.

  • RAHALISED

1. Toetused, abid

Nende osa alguses 90-99%. See peaks pidevalt vähenema. Tõelise hoo võiks küla sisse saada ca 10 aastaga.

Suurim probleem on käivitusperioodil (2008-2017)kindlustada palgaga küla kohapealsed töötajad. Hobustega askeldades peab hobuseid koolitama ja harjutama terve aasta läbi, olenemata sellest kas neile rakendust on või mitte.

2. Isemajandamisest tekkinud

Peab arvestama sellega, et tööjõudlus on ääretult madal.Kui kasutame põhitööjõuna aktiivse puhkuse otsijaid, siis nende ettevalmistuse tase on ääretult nigel. Kogu puhkuse perioodist ilmselt 2-3 esimest päeva kulub ainult tutvumisele. Nädal läheb umbes töövilumuse saavutamiseks ja alles siis võib loota iseseisvale tööle. Samas toitumusharjumuste muutmine jne. Ilmselt võib paremaid tulemusi hakata lootma, kui samad inimesed tulevad juba korduvalt tagasi. Pikas plaanis võib ka tekkida juba uut kohalikku elanikkonda, kellele niisugune kulaelu muutub põhitegevuseks.

Ilmselt suurimad tuluallikad oleks:

1. Aktiivse puhkusepaketi müük.

2. Looduskoolituse korraldamine.

3. Lepinguliste metsatööde tulu.

4. Veisefarmi tulu.

5. Mesila. Mesilal võiks olla väga suur tähtsus. Sest selleks olemas piisavalt korjemaad. Teiseks on see mesi kindlasti väga hinnas, kuna ilmselt ka Eestis intensiivistub põllumajandus ja korralikku mett on raske saada. Kindlasti õiendamine mesilastega läheb paljudele vägagi korda.

6.Uudishimulikele giiditeenus.

7. Pisitulud.

8. Erinevad võimalikud toetused maale, loomadele, metsale, võib-olla tulevikus ka rohelisele eluviisile.

Tõsisemad probleemid

1. Atraktiivsuse saavutamine

Pikas perspektiivis peaks küla olema isemajanduv. Et aga „puhkajatelt„ oleks võimalik korralikku raha küsida, peab küla olema saavutanud teatud atraktiivsuse. Usun, et selleks kulub aastaid.

2. Eestlastest eestöölised

See kant on kohalikust nooremast ja haritumast rahvast nii tühi, et tõsine probleem on alguses saada sinna vajaliku tasemega juhendajaid (eestöölisi). Pikemas plaanis see pole vist väga hirmus, sest inimesed kellele niisugune eluviis on vastuvõetav, on ilmselt tasapisi nõus sinnakanti kolima. See teavitamine võtab aga kõvasti aega.

Täna on Eestimaal peaaegu võimatu leida inimesi, kes oskkavad ringi käia hobustega. Mitte nendega ratsutada, vaid neid välja õpetada vankri, adra jne. ees käima. Kes seda veel oskavad on juba vanad ja väetid. See kogemuse omandamine tuleb raskelt.

3. Ülesehitamiseks vajalikud toetused

Vastavalt teostatud detailplaneeringule on vajalik sobilike elamute ehitamine küla territooriumile. Üks suuremaid kuluartikleid.

4. Info edasikandmine välisriikidesse

Peab leidma inimesed, kes suudavad meie info edasi kanda välisriikidesse. Nii saaks laieneda tõeliste huviliste ring ja ilmselt ka lihtsustuks abi saamine fondidest eraannetustest jne. Samas ka potentsiaalsed elanikud kulla.

5. Maa riigiomandisse tagasiostmine

Paegu on sellel alal veel mitmeid lahusmaatükke, millel väga erinevad omanikud. Tõenäoliselt on mitmete omanikega ka läbirääkimised kullaltki keerulised. Lihtsam kui omanikke vähem. Selleks kaks võimalust.

  1. Maad ostab ära OÜ või MTÜ kes tegeleb ökokülaga.
  2. Kui omanikud pole rahast huvitatud, pakub riik asendusmaad.

Täiendused

Parmu ökoküla teoreetilist ideed on tutvustatud aastate jooksul erineva tasemega keskkonnainimestele, (keskkonnaministrid, keskkonnateenistused, looduskaitsekeskus, RMK,metskond ja loodushuvilised), EMÜ maastikuüliõpilastele, Taheva valla inimestele ja vallavalitsusele, mõnedele ökoküla huvilistele, oma pere liikmetele, juhuslikele huvilistele, arendajatele. On toimunud mõttetalgud.

Siiani hinnang on olnud valdavalt pigem positiivne, kuid peetakse utoopiliseks ja majanduslikult mõttetuks. Vaadeldav ala on külastuste käigus viinud inimesed vaimustusse. On tehtud väga mitmeid olulisi ja praktilisi ettepanekuid ja täiendusi.

Aastate jooksul on tekkinud üha tõsisem arusaamine energia probleemidest kogu maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.